Kodukord

1. Jäätreeningu varustus:

• Jäätreeninguks on vajalikud iluuisud, enne uiskude ostmist konsulteerige oma treeneriga. Järelturult ostmisel tuleb olla kindel, et pakutavad uisud ei oleks murdunud. 

• Jäätreeninguks on parimad iluuisutamise jaoks välja töötatud treeningriided. Eelistatud on kehasse liibuvad riided, et treener saaks jälgida sportlase sirutust ja lihastööd.

• Palume treeningule mitte tulla kapuutsiga (jope, kampsun, pusa,…) või muude rippuvate osadega riideesemed, suured sallid, mütsid vmt, mis ohustavad sportlase turvalist treeningut. 

• Mütside asemel soovitame peapaelu. Müts on lubatud esimese ja teise aasta algajatele lastele ja ka mõningates hobirühmades. 


2. Saalitreeningu varustus:

• Saalitreeningu jalanõudeks sobivad ainult spordi- või jooksujalatsid. Vabaajajalatsid ja ketsid treeninguks ei sobi, kuna need ei hoia sportlase jalgu. Balletitunnis on vajalikud sussid.

• ÜKE treeningus peab alati olema kaasas spetsiaalne hüppenöör (pea nõu treeneriga) või muu tarvik, mida treener on palunud (kummilint, matt, spinner).

• Kõikidesse treeningutesse, eriti saalitreeningud, palume kaasa võtta veepudeli.


3. Treeningsoeng:

• Korralik soeng on oluline kõigil treeningutel (jää, üke, koreograafia jne)

• Korraliku soengu alla kuuluvad erinevad soengud (krunn, punutis või muu kinnine pats), millega juukseid ei tule harjutusi sooritades lahti ja ei ole sportlasel näo ees. Kui sportlasel on tukk, tuleb see treeningu ajaks kinni panna.

• Soengu tegemisel vajadusel kasutada juukselakki ja klambreid.

• Aksessuaarid ja ehted eemaldada võimalusel treeninguks, et vältida ohtlikke olukordi. 


4. Uiskude hooldus:

Põrandal liikumiseks kasuta alati uisu kõvasid terakaitsmeid. Vahetult enne jääle minekut võta kõvad terakaitsmed ära ja jäält lahkudes pane need terale kohe jälle peale. Kaitsmeteta teradega tohib olla ainult jääl.

• peale treeningut kuivata uisuterad lapiga ja pane pehmed terakaitsmed peale, kõvad terakaitsmed ei sobi uiskude kotis hoidmiseks (tera läheb rooste), uiskude hoidmiseks kasuta ainult pehmeid terakaitsmeid.

• Terita uiske vähemalt kord kahe kuu jooksul (vanemad lapsed individuaalselt)

• Treeninguiskudega tohib uisutada ainult sisehallides. Välisjääl (järved vms) uisutades tuleb arvestada terade riknemisega.


5. Käitumine treeningutes:

• Treeningule tulles tervitame üksteist nii riietusruumis kui ka hiljem treeningu alguses, nii annad enda kohalolekus märku ja näitad, et austad teisi. 

• Treeningu alguses tervita enda kui ka teiste treenereid niksuga ja treeningult lahkudes täna treenerit treeningu eest niksuga.

• Kui näed enda klubi treenerit väljaspool treeningut – tervita teda ka siis ja pea meeles ilusat tava:

– laps tervitab treenerit esimesena;

– pöördudes treeneri poole ütle „Teie“, kui te pole kokku leppinud teisiti;

– tervita alati ka kõiki liuvälja töötajaid ja sõpru.

• Jäta sõbraga rääkimine treeningu ajast välja (kokkupõrkamise oht).

• Ole treeningus tähelepanelik, vaata ja kuula treenerit, ürita harjutusi sooritada võimalikult täpselt.

• Kui treener ütleb, mida tuleb parandada – mõtle ja paranda. Kui harjutus ei tule välja – ole rahulik ja harjuta edasi. Järjepidevus viib sihile.

• Kui seisad treeneri juures – pööra end tema poole näoga. 

• Jää on koht mida austame, seega ära lõhu jääd enda uisuteraga.

• Treeningule palume jõuda õigeaegselt. Hilinemise korral on suurem sportlase trauma saamise oht, kuna treeningut alustatakse ülesehituselt lihaseid soojendavate harjutustega.

– kui ikkagi hilined, siis tule treeneri juurde, vabanda, selgita hilinemise põhjus ja treener otsustab, kas ja kuidas saad treeningul osaleda.

– kui sul on vaja treeningu keskel lahkuda – teata sellest enne treeningu algust treenerit.

• Kukkumine on iluuisutamise loomulik osa. Ilma selleta ei õpi, aga kui sa kukud – tõuse võimalikult kiiresti püsti, jääl lamamine on ohtlik ja ebaviisakas.

• Võta treeningu ajast maksimumi ja kuluta kõrvalistele tegevustele (nagu vee joomine, nuuskamine või uiskude üle sidumine) võimalikult vähe aega.

– soovituslikult anna enda tegevusest treenerile märku, kuna sinu alalt kadumise korral hakkab treener sind otsima. 

– uiskude ümber sidumine toimub jää ääres pingil, et mitte segada kaassportlasi;

– iga treeningu lõpus korja kõik oma täis nuusatud paberid kokku ja viska prügikasti.

• Tualetis käime ära enne treeningut, et mitte kulutada väärtuslikku treeningu aega

• austa kõiki treeningkaaslasi:

– jälgi, kes sõidab kava ja astu vajadusel kõrvale;

– kui sind juhuslikult segatakse – reageeri rahulikult;

– kui sind segatakse kava sees – jätka kava sõitmist;

– kui tunned, et oled endast väljas – rahune (vastasel juhul võib treening lõppeda traumaga);

– halva tujuga treeningu tegemine on ohtlik ja mõttetu.

• Küsimused ja probleemid lahendame üksteisega rahulikult ja otsesuhtluse teel. Kui teemat saab arutada ka peale treeningut, siis teeme seda peale treeningu lõppu.


6. Nõuded sportrühmadele:

• Oluline on osa võtta kõikidest rühmale mõeldud treeningutest (jää- ning saalitreeningud). Nii balleti, tantsu kui saalitreeningute osas on treenerid pannud omavahel paika, mida soovitakse antud treeningute jooksul arendada. Puudumise korral jäävad olulised etapid arengus puudulikuks.

• Treeningutest osavõtt vähemalt 80% (puudumine ainult mõjuval põhjusel)

• Kohustuslik on osalemine võistlustel, seejuures treener otsustab kas laps on või ei ole valmis võistlusteks

• Eratreeningute osas otsustab vastutav treener (kellega ja kui palju peaks eratreeninguid tegema), kuid lisatreeningute soovi korral võtta ise treeneriga ühendust.

• Iga eratreening peaks olema eesmärgistatud st. on antud ülesanne, millega tuleb tegeleda.

• Sportlase koormuse eest vastutab ja määrab vastutav treener.

• Lapsevanemal on suur roll sportlase elus, kuid treeningprotsessis palume usalda treenerit. 

• Rühma vahetus on võimalik ainult hooaja lõpus. Laste liikumist rühmade vahel otsustab treenerite kogu. Erisituatsioone vaadeldakse individuaalselt ja jooksvalt.


7. Võistlused:

• Sportlase valmisoleku võistluseks otsustab treener.

• Võistlustasu makstakse koos üles andmisega samal päeval.

• Treeneri võistluste sõidukulud katavad lapsevanemad – see jagatakse võrdselt kõikide osalejate vahel.


võistlusriided:

• Enne võistluskleidi ostmist pea nõu treeneriga

• Võistlejal peab olema klubi logoga dress

• Võistlussoenguks sobib krunn, aksessuaaride osas pea kindlasti nõu treeneriga

– võistlustel kasutada juukselakki või -geeli, et juuksed ei ripuks silmade ees.

• Kapronist õhukesed karamellivärvilised sukkpüksid, mis on mõeldud iluuisutajatele. Soovitame jälgida ka sukkpükste värvi (peaksid olema nahaga sama värvi) ja sukkpükste alumise osa eripärasid (kas uisu sisse või peale) 

– tavapoest ostetud sukkpüksid on jää peal olemiseks liiga õhukesed ja tihtipeale rantidega, mis paistavad kleidi alt välja ja pole ilusad;

– kontrolli, et sukkpüksid oleksid terved, ilma aukudeta;

– võta alati kaasa lisapaar uusi sukkpükse.

• Aluspesu kleidi all ei tohi olla märgatav (vali selline mudel, mis jääb märkamatuks – ihuvärvi, võib olla ka ilma aluspesuta)


8. Üldreeglid:

• Saalitreeningud on sama tähtsad kui jäätreeningud

– saalitreeningutes toimub baasoskuste rajamine, mida kasutatakse jääl, aga ka üldise kehalise kirjaoskuse rajamisel. Edu ja hea tulemuse saavutamiseks ei piisa vaid jäätreeningutest.

• Tee ALATI iseseisvalt soojendust enne jäätreeningut (miinimum 10 min), et lihased oleksid algavaks treeninguks valmis ja sellega vähendad ka vigastuste tekkimise ohtu.

• Iluuisutamises on oluline lihaste venivus. Iseseisev igapäevane venitamine on oluline, et saavutada erinevaid harjutusi jää peal.

• Reeglite rikkumisel on treeneril õigus last treeningprotsessist eemaldada (täiskasvanute järelvalve all).

• Kui lapsel esineb kroonilisi haigusi, palume sellest teavitada oma rühma treenerit. Terviseseisundi halvenemise eest treener ei vastuta.

• Lapsed, kes treenivad sportrühmades, palume läbida igal aastal noorsportlase terviseuuring. Lisainfo: https://www.kliinikum.ee/taastusravi/et/spordimeditsiin/noorsportlasele 

Uuringul saadud tõendist saada koopia treenerile, seal on kirjas palju olulist informatsiooni, mida treener saab kasutada iga lapse arenguks.


Murede, rõõmude ja küsimuste korral, palun suhtle otse treeneriga. Me oleme selleks, et aidata ja toetada.