Iluuisutamine
Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane, sportlaste paar või grupp peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest. Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus ning sünkroonuisutamises. Neli esimest on alates 1908. aastast esimese talispordialana lülitatud ka Olümpiamängude kavasse. Alates Novice järgust ehk sportlastest, kes on jõudnud vähemalt 10 aasta vanuseni ja on omandanud vajalikud tehnilised oskused, uisutatakse kaks kava – kohustuslik lühikava ja vabakava. Kõik teised uisutavad ainult vabakava. Iluuisutamise kohustuslikeks elementideks on hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jne. Tõsteid sooritatakse ainult paarissõidus ja jäätantsus.
Iluuisutajad võistlevad väga erinevatel tasemetel alates harrastajate klassidest kuni seenioride järguni, viimased osalevad ka Olümpiamängudel. Võistlused võivad olla nii kohalikud, regionaalsed, rahvuslikud kui rahvusvahelised. Rahvusvaheline Uisuliit (ISU, International Skating Union) reguleerib ja korraldab rahvusvahelisi uisuvõistlusi ja nende hindamist – Taliolümpiamängud, Maailmameistrivõistlused, Juunioride Maailmameistrivõistlused, Euroopa Meistrivõistlused, Nelja Kontinendi Meistrivõistlused ning Grand Prix seeriad seenioridele ja juunioridele.
Iluuisutamisel on kindel seos ka meelelahutustööstusega. Suuremad ja tähtsamad võistlused lõpevad tavaliselt demonstratsioonesinemiste ehk galadega, kus iga järgu parimad sportlased esitavad oma mitte-võistluskavad. Peale aktiivse sportlaskarjääri lõppu ja mõnikord isegi selle ajal paljud iluuisutajad jätkavad uisutamist erinevates jääetendustes ja –šõudes.
Iluuisud
Iluuisk koosneb, nagu ka kõik teised uisud, saapast ja terast. Mida kõrgemal tasemel on sportlane, seda kõvem ja jäigem peab olema saabas, et tagada maksimaalselt hea toestus jalale mitmekordsete hüpete sooritamisel, eriti hüppest maandumisel. Uisutera on kruvidega saapa külge kinnitatud ja on valmistatud erinevatest metallidest, tera on 4,7 mm paksune ja tera alumisel küljel on kaks kanti (välis- ja sisekant) ja nendevaheline soon. Iluuisutaja eesmärgiks peab olema libiseda alati ainult ühel kandil kahest, mitte aga mõlemal kandil korraga ehk tasateral. Kantidel sõitmise oskust hinnatakse ka uisukavas, kus üheks hinnatavaks komponendiks on uisuoskus (Skating Skills). Samuti saab just kante õigesti kasutades omandada jääl liikudes pealtnäha kerge vaevaga väga suurt kiirust. Piruettide ajal kasutab uisutaja tera kõige ümaramat osa (küljelt vaadates), mis asub otse sakkide taga uisutaja päka all. Nimelt ei ole uisutera küljelt vaadates täiesti lame, vaid näeb välja nagu kiiktooli jalus. Uisutera kaare raadius on 180 – 220 cm. Uisuterade eesotsas on hambuline osa ehk sakid. Üksik- ja paarissõidu uiskudel on sakid suuremad, sest neid kasutatakse hüpete ajal tõukamiseks. Jäätantsu uiskudel on sakid väiksemad, kuna hüppeid ei sooritata, samuti on jäätantsijate uisutera tagumine osa tolli jagu lühem, mis aitab kaasa sammude kiiremale sooritamisele ja võimaldab partneritel üksteisele lähemal uisutada. Uisusaabaste ja terade valik on suur ning igal sportlasel on võimalik välja valida just tema jala kujule ja muudele vajadustele sobivad uisud, ka uiskude teritamise viis on väga individuaalne ja terituse kvaliteedist sõltub uisutaja sooritus väga olulisel määral, seega õige varustuse välja valimine ja hooldamine on väga tähtsad faktorid edukaks soorituseks jääl.
Liuväli
Liuväljade mõõtmed võivad päris palju erineda. ISU reeglitele vastavalt tohib rahvuvahelisi võistlusi korraldada liuväljal, mille mõõtmed on 26 – 30 × 56 – 60 m. Uisukavades hinnatakse ka nö jää katmise ulatust ehk kui suurt osa jääst uisutaja kava sooritamisel efektiivselt kasutab. Jää optimaalne temperatuur on -4°C. Ka jää kvaliteedist ja omadustest sõltub suuresti iluuisutaja sooritus.
Iluuisutamise elemendid ja nende hindamine
Kõiki iluuisutamise elemente hinnatakse kindla punktisummaga. Lõplik iga elemendi punktisumma moodustub elemendi etteantud baasväärtusest (base value) ja sooritamise tasemest (grade of execution, GOE), kõigi sooritatud elementide koondsummast moodustub kava kogupunktide 1. pool ehk tehniliste elementide skoor (technical elements score, TES). Võistlustel identifitseerib sooritatud elemendid tehniline spetsialist. Sammude kombinatsioonil ja piruettidel on erinevad raskusastmed alates Basic’ust (B) kuni 4. tasemeni (Level 4), millest sõltub ka elemendi baasväärtus. Hüpete puhul suurendab baasväärtust õhus pööreldud täisringide arv. Kohtunikepaneel hindab elementide sooritamise taset (GOE) skaalal +3 kuni -3, mis vastavalt suurendavad või vähendavad elemendi väärtust. Kukkumiseks loetakse ISU reeglite järgi sellist kehakontrolli kaotamist, kus enamus uisutaja kehamassist ei ole toetatud uisuteradele, vaid kätele, põlvedele ja/või tuharale.
Hüpped
Hüppeid jaotatakse selle järgi, kuidas uisutaja üles tõukab, samuti selle järgi, mitu täisringi ta õhus teeb hüppe ajal. Kõik hüpped maandutakse selg ees väliskandile kas vasakule või paremale jalale, sõltuvalt sellest, kas hüppes pööreldakse kellaosuti liikumise suunas või vastupidi (enamik sprotlaseid pöörleb õhus üle vasaku õla ehk kellaosuti liikumise vastassuunas). Hüpete GOEs arvestatakse tehnika kvaliteeti, hüppe kõrgust, kiirust, sujuvust, jne. Hüppekaskaadid ja –kombinatsioonid koosnevad kahest või enamast hüppest. Elementidena lähevad iluuisutamises kirja kuus erinevat hüpet: Salchow, Toe loop, Loop, Flip, Lutz, Axel. Hüpped saab jagada kahte kategooriasse – ülestõukega kandilt (Salchow, Loop, Axel) ja ülestõukega sakilt (Toe loop, Flip, Lutz). Kõik hüpped peale Axel’i tõugatakse õhku selg ees. Seetõttu pööreldakse Axel’is tegelikult täisring(id) pluss pool ringi, kuigi nimetatakse neid ikkagi ühe-, kahe- jne kordne hüpe, st täisringide järgi. Meesiluuisutajad suudavad teha kuni neljakordseid hüppeid, naised, va mõned vähesed erandid, kuni kolmekordseid, ehk õhus pööreldakse hüppe ajal vastav arv täisringe. Siiski, kuni veerand ringi on lubatud „varem maanduda“, st siis ei loeta hüpet alapööreldud (under-rotated) hüppeks. Rohkem kui veerand, aga vähem kui pool ringi „varem maandutud“ hüpe saab 70% baasväärtusest, kui puudu jääb juba pool ringi, loetakse hüpe allahinnatuks (downgraded), st plaanitud kolmekordne hüpe loetakse kahekordseks jne.
Piruetid
Piruettidel on kolm põhiasendit – püstiasend (Upright), madal asend (Sit) ja liibeluu (Camel spin). Igast põhiasendist on ka erinevaid variatsioone, näiteks püstiasendis võib sooritada ka painutuspirueti (Layback spin), Bielmanni pirueti (püstine asend, kus jalg on käte abil tõstetud pea kohale), jne. Ka piruette võib sooritada kombinatsioonidena, kus mitu põhiasendit ja/või selle variatsiooni on koos ühes piruetis. Piruetid pööreldakse tavaliselt samas suunas nagu hüpped. Piruette võib sooritada ühel või teisel jalal, või ka mõlemal jalal (jalavahetusega piruetid). Tippuisutajad võivad pöörelda kiirusega kuni 6 pööret sekundis ja teha ühe pirueti jooksul kokku umbes 70 pööret. Piruetti võib siseneda nii jääl olles kui ka hüppega, viimaseid nimetatakse hüppega piruettideks (Flying spin). Piruettide taset (Level), ja sellega ka väärtust, tõstavad kindlad omadused, nagu pöörete arv, kiirenduse lisamine pöörlemise ajal, raskete asendite lisamine, kandivahetus, keeruline sisenemine piruetti, jne.
Sammud
Uisukavade elemendina läheb kirja sammude kombinatsioon (sammude seeria), mida võib uisutada sirgjoonena, ringi peal, või serpentiinina. Sammude kombinatsioon koosneb erinevatest sammudest, pööretest, hüpakutest ja kandivahetustest. Samme võib kavas kasutada ka üleminekutes (Transitions/Linking Footwork/Movement), mida hinnatakse kava koondhinde teises pooles ehk komponentides. Pöörded (sooritatakse ühel jalal) on kolmikud (three turns), klambrid (bracket turns), käänded (rockers), vastukäänded (counters), tviislid (twizzles), sammud kitsamas mõttes (sooritatakse jalavahetusega) on näiteks mohawk ja chocktaw.
Muud liikumised jääl
Kõik ülejäänud liikumised jääl ei lähe kirja elementidena, vaid neid arvestatakse kava komponentide hindamisel. Neid sooritatakse selleks, et näidata oma head uisuoskust. Nendeks liikumisteks on näiteks erinevad spiraalid, kuud, Ina Bauer, hydroblading, jne.
Võistluskavad
Üksik- ja paarissõidus sõidavad iluuisutajad sageli kahte kava. Lühikava ehk kohustuslik kava (Short program) koosneb etteantud kohustuslikest elementidest – sammude kombinatsioonist, kindlatest etteantud piruettidest ja hüpetest. Teisena sõidetakse vabakava (Free skating), kus uisutajal on natuke rohkem valikuvabadust elementide valiku osas. Kavade koondhinne moodustub 1. osast ehk elementide koondhindest (technical elements score, TES) ja 2. osast ehk komponentidest (program component score, PCS). Lisaks eelpool mainitud komponentidele (Skating Skills ja Transitions/Linking Footwork/Movement) hinnatakse veel järgmisi: Perfomance/Execution ehk kava sooritus, Interpretation ehk muusika tõlgendamine, Choreography/Composition ehk kava ülesehitus. Võistleja absoluutne punktide kogusumma moodustub lühikava ja vabakava punktide liitmisel.
Lühikava pikkus nii seenioride kui juunioride tasemel on 2 minutit ja 50 sekundit, vabakaval 4 (naised) kuni 4,5 minutit (mehed), juunioride tasemel on vabakavad 30 sekundit lühemad. Algajate ja harrastajate kavad on 2 kuni 2,5 minutit pikad.
